Praktika ülesanne V - Õppetöö diferentseeritus ja individuaalsus

Aine: Eesti keel 1.klass

Tunni teema: Funktsionaalne lugemine, kõnearendus.

Tegevuse eesmärk: Õpilane oskab  lugeda teksti. Mõistab sõna, lause ning teksti sisu. Oskab teksti seest leida infot.

 
IKT vahendid: Arvuti, data-projektor. 

Tegevuse põhjendus ja kirjeldus: 

Tunni alguses on projektoriga seinale suunatud postituse päises olev pilt. Õpilased püüavad ära arvata millise muinasjutuga on tegu. Kirjutan tahvlile muinasjutu pealkirja ja autori Vennad Grimmid "Hansuke ja Greteke". Seejärel avan slaidiesituluse haridusliku erivajadusega õpilaste õppevara veebilehelt www.hev.edu.ee. Sealt valin "Kümme muinasjuttu" ja esimese "Hansuke ja Greeteke" (http://hev.edu.ee/?id=168) Loeme üheskoos muinasjutu läbi ja vaatame ka pildimaterjali. Loo lõppedes saab iga õpilane iseseisvaks täitmiseks töölehe. Töölehed jagan õpilastele vastavalt õpilase eripäradele, andekamad lapsed saavad kõige raskema töölehe (tööleht I), tavaõpilased saavad keskmise raskusastmega töölehe (tööleht II) ja diferentseeritud õppekavaga või erivajadustega õpilased saavad kõige kergema töölehe, valikvastustega (tööleht III).
Kuna meie koolis 1. klassis hindamist ei toimu, siis kirjutan tagasisidena töölehele igale õpilasele "Väga tubli" (90-100%) , "Tubli" (75-89%) või "Harjuta veel!" (0-74%) ja kleebin igale õpilasele hinnangu juurde vastavat emotsiooni väljendava kleepsu.

Analüüs

1. Kas eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu? Põhjenda!

Jah, tegevusplaan on alati kasulik, nii ei jää tunni ettevalmistamisel midagi kahe silma vahele ega lahtiseid otsi seega olen tunniks 100% ette valmistunud ja enesekindlam.

2. Kuidas õnnestus/ei õnnestunud tegevuse läbiviimine?
Tegevuse läbiviimine õnnestus plaanipäraselt, õpilased olid juba tunni alguses väga elevil, kui nägid tahvlil muinasjutu pildikest, kohe hakati omavahel sosistama ja mõni teavitas ka valjuhäälselt, et ta teab seda muinasjuttu. Muinasjutu lugemine oli samuti põnev. Kahjuks selgus töölehti hiljem parandades, et see raskem variant oli siiski liiga raske ja peaaegu pooltel õpilastel oli tööleht suuremas osas valesti täidetud, ei saadud aru tööjuhendist või ei oldud piisavalt tähelepanelikud. 

3. Mis takistasid/aitasid tegevust läbi viia?

Tegevust aitas läbi viia slaidiesitlus, ilma selleta ei oleks osanud õpilased lünkades õigekirja, sõnad on 1. klassile veel keerulised, samas oli see kasulik, sest õpilased omandasid palju uut sõnavara. Lisaülesandena lasin tunni lõpus neil, kellel tööleht valmis sai, joonistada töölehe tagumisele tühjale poolele muinasjutu teemalise pildi. 

4. Mida oleksid teinud teisiti?

Oleksin koostanud ka kõige raskema töölehe veidi leebemalt. 

Praktika vaatlus IV

Praktika vaatlus III

Praktika ülesanne IV - hindamine

Aine: Matemaatika 1.klass

Tunni teema:10 piires peast arvutamine

Tegevuse eesmärk: Õpilane oskab peast  liita ja lahutada arve 10 piires. Õpilane oskab kasutada õppetöös arvutit, hiir ja klaviatuuri.

 
IKT vahendid: Arvuti, data-projektor, internet.

Tegevuse põhjendus ja kirjeldus: 
Õpilasi on ette teavitatud, et täna toimub matemaatikas hindele 10 piires peast arvutamine. Tund toimub arvutiõpetuse klassis kuna tegevus toimub internetikeskkonnas Kahoot! Tunni hääleastamiseks kasutan postituse päises olevat pilti, arvutame, et mis on nende arvates oildi põhjal tänase tunni teema. Jätkan sissejuhatusega, tuletan õpilastele meelde kuidas arvutid sisse lülitada ning internetibaruser avada. Vajadusel aitan õpilasi, kes jäävad hätta. Järgmiseks avan projektoril veebilehe https://kahoot.it

Palun sama lehe lingi avada ka kõikidel õpilastel, varasemast tunnist on neil selge, kuhu aadress tuleb kirjutada ja mida seejärel vajutada (Enter). Kui kõik õpilased on lingi avanud juhendan ise projektoril klassi ees edasi, et tuleb sisestada mängu PIN kood 579550. Seejärel trükib iga õpilane oma nime ning kontrollib, kas see ilmus õpetaja suurele ekraanile. Kui kõik õpilased on liitunud juhendan, kuidas see täpsemalt toimib ja seejärel alustame arvutamisega. Kokku on 20 peast arvutamise tehet. Tunni lõpus hindab õpetaja igat õpilast vastavalt tulemustele, kui mitu õiget vastust õpilane sai. Kuna meie koolis 1. klassis hindamist ei toimu, siis kirjutan tagasisidena päevikusse igale õpilasele "Väga tubli" (90-100%) , "Tubli" (75-89%) või "Harjuta veel!" (0-74%) ja kleebin igale õpilasele hinnangu juurde vastavat emotsiooni väljendava kleepsu (Lisatud pildina alla).

Analüüs

1. Kas eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu? Põhjenda! 

Jah, tegevusplaan oli väga vajalik, koostades tegevuskava ja kogu tegevuse põhjalikult läbimõeldes olen alati tunniks väga hästi ette valmistunud ja tunni tegevused ning eesmärgid hoolikalt läbi mõelnud, mistõttu ei teki tunnis ootamatusi.
 

2. Kuidas õnnestus/ei õnnestunud tegevuse läbiviimine?

Tegevus õnnestus plaanipäraselt ning pakkus õpilastele palju põnevust ning võistlusmomente.

3. Mis takistasid/aitasid tegevust läbi viia?

Tegevust aitas kindlasti läbi viia see, et olin selle klassiga juba ühe tunni IKT vahenditega läbi viinud ja enam ei valmistanud arvutite kasutamine õpilastele nii suuri raskusi kui esimesel korral. Lisaks on matemaatika selle klassi üks tugevamaid külgi ja mäng pakkus neile palju põnevust. 

4. Mida oleksid teinud teisiti?

Kindlasti oleks mugavam tegevust läbi viia tahvelarvutitega aga kahjuks meie koolil puudub see võimalus. 

Praktika ülesanne III - õpioskused

Alusõpioskused (baasoskused) –lugemisoskus, kirjutamisoskus ja info hankimise oskus.

Aine: Eesti keel 1.klass

Tunni teema: Funktsionaalne lugemisoskus "Kassikelluke"

Tegevuse eesmärk: Oskab lugeda teksti. Mõistab sõna, lause ning teksti sisu. Oskab teksti seest leida küsimustele vastused. Oskab kasutades fantaasiat joonistada teksti põhjal pildi.

Tegevuse põhjendus ja kirjeldus: Tunni häälestamine toimub postituse päises oleva pildi abil. Arutame üheskoos, et mis võiks olla sellel pildil kujutatud ja mis võiks olla tänase tunni teema. Räägime sellest, et kui lugeda mõttega, mitte ainult silmadega, siis avaneb tekst meile hoopis põnevamalt ja realistlikumalt. Palun õpilastel silmad sulgeda, kuulata ja sündmustiku samaaegselt ette kujutada, ise loen neile ette lühikese katkendi raamatust "Alice imedemaal". Arutame, et kas lugu on põnevam, kui jutuga "kaasa minna" ning seal päriselt kohal olla. Selgitan, et siis on ka teksti sisu kergem mõista ja sealt vajalik üles leida. Eelnevalt prindin õpilastele välja töölehed funktsionaalse lugemisoskuse arendamiseks (lisatud postituse all). Jagan töölehed laiali ja selgitan tööjuhendit. Töölehe teemaks on "Kassikelluke" Õpilane loeb teksti iseseisvalt läbi ja vastab teksti põhjal küsimustele. Tunni lõpus esitab iga õpilane oma töölehe õpetajale. Tund lõppeb õpetaja poolse mõttega, et edaspidi soovituslikku kirjandust lugedes võiksid ka õpilased "vooluga kaasa minna".

Analüüs:

1. Kas eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu? Põhjenda!

Jah, tegevusplaan oli väga vajalik. Koostades tegevusplaani mõtlesin oma tunni iga hetke ja olukorra detailselt läbi ja olin seetõttu tunniks väga hästi ette valmistunud ja tunni tegevused ning eesmärgid hoolikalt läbi mõelnud, mistõttu ei tekkinud tunnis probleeme või ootamatusi ja kõik sujus plaani järgi.

2. Kuidas õnnestus/ei õnnestunud tegevuse läbiviimine?Tegevus õnnestus plaanipäraselt, kõik tehnikavahendid töötasid laitmatult, õpilased mõtlesid ja töötasid hoolega kaasa ning neil oli väga põnev kuna me ei ole varasemalt sellist harjutust teinud.

3. Mida oleksid teinud teisiti? Sel korral oleksin tõepoolest teinud kõik nii nagu planeeritud oli ja ei muudaks tagantjärele mitte midagi, tund oli põnev ning kõik sujus valatult.

Iseseisev töö IV - helifail

Aine: Loodusõpetus 1. klass

Tunni teema: Meeled: nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine ja kompimine. 

Tegevuse eesmärk: Õpilane oskab nimetada kõiki viite meelt. Õpilane teab milleks meeli kasutatakse. Õpilane paneb oma viiest meelest selles tunnis proovile oma kuulmismeele.

IKT vahendid: Arvuti, data-projektor, internet, kõlarid. 

Tegevuse põhjendus ja kirjeldus:

Tunni alguses vaatame häälestamiseks postituse päises olevat pilti ja arutame, miks võiks poiss on kõrvu nii hoida ja mis võiks olla tänase tunni teema. Seejärel vaatame videot "Jänku Jussi viis meelt" https://www.youtube.com/embed/7ijRTPI44fo?autoplay=1

Selgitan õpilastele, et tänases tunnis keskendume peamiselt kuulmismeelele ja mul on neile mäng "Pane oma kuulmismeel proovile!" Iga heli järel teen pausi ja üks õpilane saab arvata, mis heli see olla võis. 

Lülitan sisse kõlarid ja palun kõigil tähelepanelikult kuulata järgnevat helifaili.

https://soundcloud.com/kristin-t-nav/kuulmismeeled-1-klass-loodusopetus

1. Vee jooksmine kraanist
2. Paberi kortsutamine
3. Luku kinni tõmbamine
4. Võtmetega kõlistamine
5. Ukse avamine ja sulgemine
6. Televiisor (Õnne 13)
7. Käte plaksutamine
8. Sõrmenipsud
9. Suuga häälitsus
10. Koputamine uksele
11. Klaasi peale koputamine
12. Kapiukse krigisemine

Järgmiseks koduseks ülesandeks on salvestada oma mobiiltelefoniga üks heli, mida klassikaaslased järgmine kord ära peavad arvama.

Jätkame tundidega nii, et igas tunnis keskendume ühele konkreetsele meelele.

Praktika ülesanne II - tegevuskava

Aine: Loodusõpetus 1. klass

Tunni teema: Aastaajad: kevad, suvi, sügis, talv. 

Tegevuse eesmärk: Õpilane oskab nimetada nelja aastaaega ning igale aastaajale iseloomulikke tunnuseid. Õpilane tunneb kirjelduse järgi ära, millisest aastaajast on jutt. Õpilane loendab aastaaegade nimed. Õpilane oskab nimetada igale aastaajale omased kuude nimetused. Õpilane oskab õpetaja abiga kasutada IKT vahendeid (arvutit), selle sisse lülitada ning avada internetis õpetaja poolt antud veebileht ning sellega paarilisega koos tunnitööd teha.

IKT vahendid: Arvuti, data-projektor, internet.

Tegevuse põhjendus ja kirjeldus:

Tunni viin läbi arvutiõpetuse klassis. Kuna õpilasi on rohkem, kui arvuteid arvuteid , siis jagunevad õpilased arvutite taha kolme kaupa. Tunni häälestamiseks kasutan blogi sissekande päises olevat aastaaegade pilti. Arutame mida sellel pildil kujutatakse, kuidas ja kes võib olla selle pildi teinud ning mis võiks olla tunni teema. Seejärel palun õpilastel arvutid sisse lülitada, vajadusel aitan õpilasi, kes jäävad hätta. Järgmiseks avan projektoril veebilehe http://web.zone.ee/tiia_aeg/index.html

Palun sama lehe lingi avada ka kõikidel õpilastel, lingi salvestan varasemalt kõikide arvutite desktopile shortcutina. Kui kõik õpilased on lingi avanud juhendan ise projektoril klassi ees edasi, et avada tuleb vasakult menüüst AASTA ja seejärel vaatame läbi kõik aastaajad : KEVAD, SUVI, SÜGIS, TALV. Iga aastaaja all on vastavad pildid ja küsimused, need täidame jooksvalt tunnis samal ajal üheskoos diskuteerides (õppemeetod "diskussioon klassis") Tunni lõpus täidab iga grupp (õppemeetod "paaristöö") samuti varasemalt desktopile salvestatud testi, mille asukoht on  https://docs.google.com/forms/d/1RCXfBYPO3rRH_yCDKCD1lqDHn7akONT3nbAHj90dLDs/viewform?hl=en&formkey=dDdhME9pRDBaUmRfemd0VE14Sl9ObUE6MQ#gid=0

Tunni lõpus, kui aega peaks üle jääma saavad õpilased proovida täita aastaaegade ristsõna iseseisvalt

http://web.zone.ee/tiia_aeg/piltristsna1.html
Tund lõppeb arvutite välja lülitamisega.

Tegevuskava analüüs:

1. Kas eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu? Põhjenda!

Jah, tegevusplaan oli vajalik selleks, et planeeritud tegevus põhjalikult läbi mõelda ja otsida välja teemakohased veebileheküljed ning mõelda, kuidas õpilased saaksid vajalikud veebileheküljed kõige lihtsamalt avada. Veel enne tunni algust avastasin, et veebilehel www.lingid.ee saab muuta pika aadressi lühikeseks, seega sai sellest pikast aadressist hoopis näiteks www.lingid.ee/aastaajad

2. Kuidas õnnestus/ei õnnestunud tegevuse läbiviimine?

Kahjuks sel korral tundsin, et tegevus kukkus täiesti läbi. Esiteks leian, et 1.klassis arvutitega tundi läbi viies ei piisa kindlasti mitte 1 tunnist ehk 45 minutist, sest sellest umbes 15-20 minutit kulus mul selleks, et 28 õpilasele õpetada kuidas lülitada arvuti sisse, kuidas avada internet, kus asub tühik, kus asub enter jne. Lisaks selgus tunnis tõsiasi, et mitte ühelgi arvutil ei töötanud tarkvara uuenduse tõttu kaldkriips ja me ei saanud vajalikku linki üldse avada. Õnneks taipasin viimasel hetkel lasta kõigil avada google.ee ja kirjutasime otsingusse "Tiia Salm aastaajad" ja leidsime vajaliku lehe aga planeeritust oli asi ikka väga kaugel.

3. Mis takistasid/aitasid tegevust läbi viia?

Ajapuudus, liiga suur õpilaste arv ja liiga väikesed lapsed, kellest suurem osa ei oska tavalist lauaarvutit kasutada, lisaks tehnilised viperused.

4. Mida oleksid teinud teisiti?

Oleksin tunniks planeerinud rohkem aega või võimalusel valinud tunni läbiviimiseks pigem 3. või 4. klassi.

Praktika vaatlus II

Praktika vaatlus I

Praktika ülesanne I - tegevuskava

Praktika ülesanne I

Tegevuskava

Geomeetrilised kujundid - Pildiloome

Aine: Matemaatika 1. klass

Tunni teema: Tasapinnalised ning ruumilised kujundid: ruut, ristkülik, ring, kuup, risttahukas, kera, kolmnurk, kulmnurkne püramiid.

Tegevuse eesmärk: 

Õpilaste häälestamine matemaatika tunniks.

Õpilane tunneb erinevaid geomeetrilisi kujundeid.

Õpilane leiab ümbritsevast õpitud tasandilisi ja ruumilisi kujundeid.

Õpilane arutleb milliseid pildilolevaid geomeetrilisi kujundeid on võimalik leida klassiruumist.

IKT vahendid: Sülervuti, dataprojektor ja mälupulk.

Tegevuse põhjendus: 

Enne tunnitöö algust teemaga seotud töölehtedega kasutan õpilaste häälestamiseks pilti varasemalt õpitud geomeetrilistest kujunditest, et meenutada lastele erinevaid geomeetrilisi kujundeid ja nende nimetusi.

Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus: 
Õpetaja näitab dataprojektoriga seinal pilti geomeetrilistest kujunditest, mille on varasemalt ise pildistanud ja tutvustab õpilastele pildilolevaid kujundeid. Õpetaja suunab õpilasi kujundeid õigete nimetustega nimetama. 

Õpetaja arutleb lastega, kes võis selle pildi teha ja miks? Arutletakse, kuidas on see pilt tehtud. Otsitakse klassiruumist pildilolevate kujunditega sarnaseid esemeid. Tund jätkub peale häälestamist geomeetriliste kujundite mänguga Smart-tahvlil ning geomeetriliste kujundite värvimise ja õigete nimetuste kirjutamisega töölehtedel.

Tegevuskava analüüs:

1. Kas ellenevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu? Põhjenda!

Jah, tegevusplaan oli väga vajalik. Koostades tegevusplaani mõtlesin oma tunni iga hetke ja olukorra detailselt läbi ja olin seetõttu tunniks väga hästi ette valmistunud ja tunni tegevused ning eesmärgid hoolikalt läbi mõelnud, mistõttu ei tekkinud tunnis probleeme või ootamatusi ja kõik sujus plaani järgi.

2. Kuidas õnnestus/ei õnnestunud tegevuse läbiviimine?

Tegevus õnnestus plaanipäraselt, kõik tehnikavahendid töötasid laitmatult, õpilased mõtlesid ja töötasid hoolega kaasa ning neil oli väga põnev. Kuna lasin pildilolevad esemed ka hiljem klassis ringi käia, siis tekitas see elevust ja äratundmismomente ning võrdusmomente data projektoriga seinale suunatud fotoga. Eriti meeldis lastele see, et õpetaja oli selle pildi ise pildistanud nende klassiruumis.

3. Mis takistasid/aitasid tegevust läbi viia?

Õnneks möödus tund takistusteta, kuigi karstin, et õpilased on häiritud ja tähelepanu hajutatud, kui praktika juhendaja klassis viibib aga mure oli asjatu, õpilaste jaoks oli tund nii põnev, et tähelepanu oli suunatud ainult data projektorile ja minule.

4. Mida oleksid teinud teisiti?

Oleksin võibolla ühe lisa ideena lasknud selle pildi ka fotona ilmutada ja seda õpilastel klassiruumis lasta nö. "originaalina" vaadata, suures plaanis aga jäin tunniga rahule ja ei oleks midagi teisiti teinud. Võibolla tuleneb see sellest, et juba mitu aastat on kogemust ja "vead" on juba tehtud ja nendest ka õpitud. Igal juhul oli põnev nii minul , juhendajal, õpilastel ning ka õppealajuhatajal, kes tunnis viibis, kasutan pildiloomet kindlasti tundides ka edaspidi!

III iseseisev töö - Autoriõigus

„Kõik inimesed on autorid, ainult suurem osa neist ei tea seda.“

Professor Heiki Pisuke

1. Mis on sinu intellektuaalne omand?

Intellektuaalne omand tähendab õigusi inimese vaimse ja intellektuaalse tegevuse tulemustele. Minu intellektuaalseks omandiks on minule kuuluvad õigused minu loometöö valdkonnas, näiteks minu loometöö tulemusena valminud kirjandus- ja kunstiteoste osas.   

2. Nimeta teoseid, mille autor sina oled? Kuidas oma teoseid autoriõigusega kaitsed? Mida pead selleks tegema?

Mina olen enda ideede, luuletuste, referaatide, esseede, uurimustööde, õppematerjalide, esitluste ja kunstiõpetuses valminud kunstitööde autor. Oma töö autoriõigusega kaitsmiseks signeerin teose oma nimega.

3. Mida tähendab avatud sisulitsents ja kus, kuidas seda kasutatakse?

Paljud autorid ei soovi oma töid kaitsta tavaautoriõiguse „kõik õigused kaitstud” põhimõtte alusel, samas ei soovi nad oma materjali anda teiste käsutusse ka ilma igasuguse piiranguta. Selle probleemi lahendamiseks on välja töötatud avatud sisulitsentsid. Avatud sisuks loetakse selliseid artikleid, pilte, heli- ja videoklippe, mida kasutajad võivad vabalt kopeerida ja muuta. Seejuures on oluline, et muudetud materjali samadel tingimustel vabalt edasi jagataks. Kopeerimise ja muutmise lubamine kuulub autori varaliste õiguste hulka ning lihtsaim viis seda teha on avaldada oma materjal koos sobiva avatud sisulitsentsiga. Sellistel internetilehekülgedel on alati märge koos lingiga täpsele litsentsile. Avatud sisulitsents on ka Creative Commons. CC näol on tegemist autoriõigusega kaitstavate teoste, v.a tarkvara, litsenseerimiseks mõeldud litsentsidega. CC litsentsi alusel oma teost litsentseerides on litsentsiandjaks autor või autoriõiguste vastav omaja, litsentsisaajaks aga üldsus.

Põldoja, Hans (2005). Creative Commons: jagatud tarkus. Õpetajate leht, 15, 3.

4. Miks on oluline õppetöös autoriõigust silmas pidada?

Kuna teoseks loetakse mistahes loomingulise tegevuse tulemust, mis on sel määral eriline, et keegi teine ei teeks täiesti samalaadset. Näiteks õpilase referaat, esitlus või joonistus täidab enamasti need kriteeriumid. Seega tuleb õppetöös silmas pidada, et igal õpilasel on oma teosele autoriõigus ja see annab õpilasele õiguse ise otsustada oma loomingu üle.

5. Millistel tingimustel võid ilma autori käest nõusolekut küsimata ja tasu maksmata tema teoseid kasutada?

Teise isiku loodud teost võib kasutada ilma autori eelneva nõusolekuta vaid autoriõiguse seaduses ettenähtud tingimustel. Autori varalisi õigusi on seadusega piiratud ühiskonna huvides. Piiratud on vaid varalisi, mitte isiklikke õigusi. Teose vaba kasutamise võimaluste ammendav loetelu on fikseeritud autoriõiguse seaduse IV peatükis. Seaduses ettenähtud juhtudel on kõigil isikutel võimalik autoriõigusega kaitstavat teost vabalt kasutada. Ilma autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud teost kasutada näiteks teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel, kuid sealjuures tuleb tähelepanu pöörata seaduses sätestatud muudele kohustuslikele ettekirjutustele.

Teose kasutamine illustreeriva materjalina õppe- või teaduslikel eesmärkidel Teose reprograafiline reprodutseerimine õppe- ja teaduslikel eesmärkidel Raadio- ja televisioonisaadete edastamine ja taasedastamine Kajastamisel, nende sündmuste käigus nähtud või kuuldud teadus-, kirjandus- ja kunstiteoste osaline reprodutseerimine ja üldsusele suunamine Üldsusele külastamiseks avatud kohtades asuvate teoste fotografeerimine ja nende kujutiste muu reprodutseerimine Üldsusele külastamiseks avatud kohas asuva arhitektuuriteose kujutise vaba kasutamine kinnisvarakuulutuses Teose vaba avalik esitamine Teose ajutise salvestise kasutamine raadio ja televisiooni poolt Arvutiprogrammi vaba kasutamine  Arvutiprogrammi vaba pöördprojekteerimine (dekompileerimine) nn. tühja kasseti tasu  Teose vaba kasutamine avaliku arhiivi, muuseumi või raamatukogu poolt Andmebaasi vaba kasutamine

6. Too näide (õpiülesanne), kuidas selgitaksid autoriõigust I kooliastmes?

Selgitaksin I kooliastme õpilastele autoriõigust viies eelnevalt läbi eesti keele tunni, kus iga õpilane kirjutab ise neljarealise luuletuse vabalt valitud teemal. Kui kõik õpilased on luuletuse valmis saanud, laseksin pooltel õpilastel tööle nime peale kirjutada ja pooltel mitte. Seejärel selgitasin õpilastele, miks on oluline oma töö signeerida ja mis võib juhtuda, kui nad seda ei tee ning mida tähendab autoriõigus ja miks on see vajalik.

GoogleForms küsimustik:

http://goo.gl/forms/6geA5zml2I

GoogleFormsi saab õppetöös kasutada kontrolltööde, tunnikontrollide läbiviimisel ja rahulolu küsimustike koostamisel või näiteks enne arenguvestlust, et vanematel oleks võimalik vastata ettevalmistavatele küsimustele.