Aine: Loodusõpetus 1. klass
Tunni teema: Aastaajad: kevad, suvi, sügis, talv.
Tegevuse eesmärk: Õpilane oskab nimetada nelja aastaaega ning
igale aastaajale iseloomulikke tunnuseid. Õpilane tunneb kirjelduse järgi ära, millisest aastaajast on jutt. Õpilane loendab aastaaegade nimed. Õpilane oskab nimetada igale aastaajale omased kuude nimetused. Õpilane oskab õpetaja abiga kasutada IKT vahendeid (arvutit), selle sisse lülitada ning avada internetis õpetaja poolt antud veebileht ning sellega paarilisega koos tunnitööd teha.
IKT vahendid: Arvuti, data-projektor, internet.
IKT vahendid: Arvuti, data-projektor, internet.
Tegevuse põhjendus ja kirjeldus:
Tunni viin läbi arvutiõpetuse klassis. Kuna õpilasi on rohkem, kui arvuteid arvuteid , siis jagunevad õpilased arvutite taha kolme kaupa. Tunni häälestamiseks kasutan blogi sissekande päises olevat aastaaegade pilti. Arutame mida sellel pildil kujutatakse, kuidas ja kes võib olla selle pildi teinud ning mis võiks olla tunni teema. Seejärel palun õpilastel arvutid sisse lülitada, vajadusel aitan õpilasi, kes jäävad hätta. Järgmiseks avan projektoril veebilehe http://web.zone.ee/tiia_aeg/index.html
Palun sama lehe lingi avada ka kõikidel õpilastel, lingi salvestan varasemalt kõikide arvutite desktopile shortcutina. Kui kõik õpilased on lingi avanud juhendan ise projektoril klassi ees edasi, et avada tuleb vasakult menüüst AASTA ja seejärel vaatame läbi kõik aastaajad : KEVAD, SUVI, SÜGIS, TALV. Iga aastaaja all on vastavad pildid ja küsimused, need täidame jooksvalt tunnis samal ajal üheskoos diskuteerides (õppemeetod "diskussioon klassis") Tunni lõpus täidab iga grupp (õppemeetod "paaristöö") samuti varasemalt desktopile salvestatud testi, mille asukoht on https://docs.google.com/forms/d/1RCXfBYPO3rRH_yCDKCD1lqDHn7akONT3nbAHj90dLDs/viewform?hl=en&formkey=dDdhME9pRDBaUmRfemd0VE14Sl9ObUE6MQ#gid=0
Tunni lõpus, kui aega peaks üle jääma saavad õpilased proovida täita aastaaegade ristsõna iseseisvalt
http://web.zone.ee/tiia_aeg/piltristsna1.htmlTund lõppeb arvutite välja lülitamisega.
Tegevuskava analüüs:
1. Kas eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu? Põhjenda!
Jah, tegevusplaan oli vajalik selleks, et planeeritud tegevus põhjalikult läbi mõelda ja otsida välja teemakohased veebileheküljed ning mõelda, kuidas õpilased saaksid vajalikud veebileheküljed kõige lihtsamalt avada. Veel enne tunni algust avastasin, et veebilehel www.lingid.ee saab muuta pika aadressi lühikeseks, seega sai sellest pikast aadressist hoopis näiteks www.lingid.ee/aastaajad
2. Kuidas õnnestus/ei õnnestunud tegevuse läbiviimine?
Kahjuks sel korral tundsin, et tegevus kukkus täiesti läbi. Esiteks leian, et 1.klassis arvutitega tundi läbi viies ei piisa kindlasti mitte 1 tunnist ehk 45 minutist, sest sellest umbes 15-20 minutit kulus mul selleks, et 28 õpilasele õpetada kuidas lülitada arvuti sisse, kuidas avada internet, kus asub tühik, kus asub enter jne. Lisaks selgus tunnis tõsiasi, et mitte ühelgi arvutil ei töötanud tarkvara uuenduse tõttu kaldkriips ja me ei saanud vajalikku linki üldse avada. Õnneks taipasin viimasel hetkel lasta kõigil avada google.ee ja kirjutasime otsingusse "Tiia Salm aastaajad" ja leidsime vajaliku lehe aga planeeritust oli asi ikka väga kaugel.
3. Mis takistasid/aitasid tegevust läbi viia?
Ajapuudus, liiga suur õpilaste arv ja liiga väikesed lapsed, kellest suurem osa ei oska tavalist lauaarvutit kasutada, lisaks tehnilised viperused.
4. Mida oleksid teinud teisiti?
Oleksin tunniks planeerinud rohkem aega või võimalusel valinud tunni läbiviimiseks pigem 3. või 4. klassi.
Tegevus asjakohane ja põhjalik. Ülesanne arvestatud.
VastaKustutaAnalüüs põhjalik ja tunnustan sind, et tegevuse 1. klassiga läbi viisid. See mis juhtus on üks levinud olukordi, lastel puudub eelnev kogemus arvutitega. Just nende kõige tavalistematega, millel hiir ja klaviatuur. Arvatakse, et lapsed on arvutitega osavad. Ei ole. Nad on pigem nutiseadmetega harjunud. Ja harjunud seal valdavalt mängima mänge, mis ei nõua erilisi oskusi.
VastaKustutaAga kuskilt tuleb alustada ja analüüsi põhjal võin öelda, et tegelikult sinu tund läbi ei kukkunud, jah need eesmärgid mida soovisid saavutada, jäid selle taha, et õpilaste digipädevused ei olnud piisavad. Samas õppisid ja omandasid nad selle tunniga esmased asju, mida õppetööks arvutiga vaja teada. Nt kuidas arvuti käima panna jne.
Tegevusi arvutiga oli palju ja kui õpilaste digioskused vähesed, siis nad jäävad kõige
lihtsamate asjadega hätta - ka 3.-4 klass, kui neile ei ole varem õpetatud, kuidas arvutiga toimetada,
ka nemad oleksid jäänud nende tegevustega hätta. Siinkohal ongi oluline, et kuskilt tuleb alustada. Seetõttu soovitan edaspidi laste oskused arvutitega ära kaardistada. Nt läbi arutelu, mida nad üldse arvutitega teevad. Valdavalt on tänapäeva arvutiks nutiseade ja seda ei tohi unustada. Hiire ja klaviatuuri valdamine on eraldi oskus, mida tuleb õpetada. Lapsed ei sünni selle oskusega, nagu ekslikult arvatakse.