Praktika ülesanne III - õpioskused

Alusõpioskused (baasoskused) –lugemisoskus, kirjutamisoskus ja info hankimise oskus.

Aine: Eesti keel 1.klass

Tunni teema: Funktsionaalne lugemisoskus "Kassikelluke"

Tegevuse eesmärk: Oskab lugeda teksti. Mõistab sõna, lause ning teksti sisu. Oskab teksti seest leida küsimustele vastused. Oskab kasutades fantaasiat joonistada teksti põhjal pildi.

Tegevuse põhjendus ja kirjeldus: Tunni häälestamine toimub postituse päises oleva pildi abil. Arutame üheskoos, et mis võiks olla sellel pildil kujutatud ja mis võiks olla tänase tunni teema. Räägime sellest, et kui lugeda mõttega, mitte ainult silmadega, siis avaneb tekst meile hoopis põnevamalt ja realistlikumalt. Palun õpilastel silmad sulgeda, kuulata ja sündmustiku samaaegselt ette kujutada, ise loen neile ette lühikese katkendi raamatust "Alice imedemaal". Arutame, et kas lugu on põnevam, kui jutuga "kaasa minna" ning seal päriselt kohal olla. Selgitan, et siis on ka teksti sisu kergem mõista ja sealt vajalik üles leida. Eelnevalt prindin õpilastele välja töölehed funktsionaalse lugemisoskuse arendamiseks (lisatud postituse all). Jagan töölehed laiali ja selgitan tööjuhendit. Töölehe teemaks on "Kassikelluke" Õpilane loeb teksti iseseisvalt läbi ja vastab teksti põhjal küsimustele. Tunni lõpus esitab iga õpilane oma töölehe õpetajale. Tund lõppeb õpetaja poolse mõttega, et edaspidi soovituslikku kirjandust lugedes võiksid ka õpilased "vooluga kaasa minna".

Analüüs:

1. Kas eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu? Põhjenda!

Jah, tegevusplaan oli väga vajalik. Koostades tegevusplaani mõtlesin oma tunni iga hetke ja olukorra detailselt läbi ja olin seetõttu tunniks väga hästi ette valmistunud ja tunni tegevused ning eesmärgid hoolikalt läbi mõelnud, mistõttu ei tekkinud tunnis probleeme või ootamatusi ja kõik sujus plaani järgi.

2. Kuidas õnnestus/ei õnnestunud tegevuse läbiviimine?Tegevus õnnestus plaanipäraselt, kõik tehnikavahendid töötasid laitmatult, õpilased mõtlesid ja töötasid hoolega kaasa ning neil oli väga põnev kuna me ei ole varasemalt sellist harjutust teinud.

3. Mida oleksid teinud teisiti? Sel korral oleksin tõepoolest teinud kõik nii nagu planeeritud oli ja ei muudaks tagantjärele mitte midagi, tund oli põnev ning kõik sujus valatult.

Iseseisev töö IV - helifail

Aine: Loodusõpetus 1. klass

Tunni teema: Meeled: nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine ja kompimine. 

Tegevuse eesmärk: Õpilane oskab nimetada kõiki viite meelt. Õpilane teab milleks meeli kasutatakse. Õpilane paneb oma viiest meelest selles tunnis proovile oma kuulmismeele.

IKT vahendid: Arvuti, data-projektor, internet, kõlarid. 

Tegevuse põhjendus ja kirjeldus:

Tunni alguses vaatame häälestamiseks postituse päises olevat pilti ja arutame, miks võiks poiss on kõrvu nii hoida ja mis võiks olla tänase tunni teema. Seejärel vaatame videot "Jänku Jussi viis meelt" https://www.youtube.com/embed/7ijRTPI44fo?autoplay=1

Selgitan õpilastele, et tänases tunnis keskendume peamiselt kuulmismeelele ja mul on neile mäng "Pane oma kuulmismeel proovile!" Iga heli järel teen pausi ja üks õpilane saab arvata, mis heli see olla võis. 

Lülitan sisse kõlarid ja palun kõigil tähelepanelikult kuulata järgnevat helifaili.

https://soundcloud.com/kristin-t-nav/kuulmismeeled-1-klass-loodusopetus

1. Vee jooksmine kraanist
2. Paberi kortsutamine
3. Luku kinni tõmbamine
4. Võtmetega kõlistamine
5. Ukse avamine ja sulgemine
6. Televiisor (Õnne 13)
7. Käte plaksutamine
8. Sõrmenipsud
9. Suuga häälitsus
10. Koputamine uksele
11. Klaasi peale koputamine
12. Kapiukse krigisemine

Järgmiseks koduseks ülesandeks on salvestada oma mobiiltelefoniga üks heli, mida klassikaaslased järgmine kord ära peavad arvama.

Jätkame tundidega nii, et igas tunnis keskendume ühele konkreetsele meelele.

Praktika ülesanne II - tegevuskava

Aine: Loodusõpetus 1. klass

Tunni teema: Aastaajad: kevad, suvi, sügis, talv. 

Tegevuse eesmärk: Õpilane oskab nimetada nelja aastaaega ning igale aastaajale iseloomulikke tunnuseid. Õpilane tunneb kirjelduse järgi ära, millisest aastaajast on jutt. Õpilane loendab aastaaegade nimed. Õpilane oskab nimetada igale aastaajale omased kuude nimetused. Õpilane oskab õpetaja abiga kasutada IKT vahendeid (arvutit), selle sisse lülitada ning avada internetis õpetaja poolt antud veebileht ning sellega paarilisega koos tunnitööd teha.

IKT vahendid: Arvuti, data-projektor, internet.

Tegevuse põhjendus ja kirjeldus:

Tunni viin läbi arvutiõpetuse klassis. Kuna õpilasi on rohkem, kui arvuteid arvuteid , siis jagunevad õpilased arvutite taha kolme kaupa. Tunni häälestamiseks kasutan blogi sissekande päises olevat aastaaegade pilti. Arutame mida sellel pildil kujutatakse, kuidas ja kes võib olla selle pildi teinud ning mis võiks olla tunni teema. Seejärel palun õpilastel arvutid sisse lülitada, vajadusel aitan õpilasi, kes jäävad hätta. Järgmiseks avan projektoril veebilehe http://web.zone.ee/tiia_aeg/index.html

Palun sama lehe lingi avada ka kõikidel õpilastel, lingi salvestan varasemalt kõikide arvutite desktopile shortcutina. Kui kõik õpilased on lingi avanud juhendan ise projektoril klassi ees edasi, et avada tuleb vasakult menüüst AASTA ja seejärel vaatame läbi kõik aastaajad : KEVAD, SUVI, SÜGIS, TALV. Iga aastaaja all on vastavad pildid ja küsimused, need täidame jooksvalt tunnis samal ajal üheskoos diskuteerides (õppemeetod "diskussioon klassis") Tunni lõpus täidab iga grupp (õppemeetod "paaristöö") samuti varasemalt desktopile salvestatud testi, mille asukoht on  https://docs.google.com/forms/d/1RCXfBYPO3rRH_yCDKCD1lqDHn7akONT3nbAHj90dLDs/viewform?hl=en&formkey=dDdhME9pRDBaUmRfemd0VE14Sl9ObUE6MQ#gid=0

Tunni lõpus, kui aega peaks üle jääma saavad õpilased proovida täita aastaaegade ristsõna iseseisvalt

http://web.zone.ee/tiia_aeg/piltristsna1.html
Tund lõppeb arvutite välja lülitamisega.

Tegevuskava analüüs:

1. Kas eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu? Põhjenda!

Jah, tegevusplaan oli vajalik selleks, et planeeritud tegevus põhjalikult läbi mõelda ja otsida välja teemakohased veebileheküljed ning mõelda, kuidas õpilased saaksid vajalikud veebileheküljed kõige lihtsamalt avada. Veel enne tunni algust avastasin, et veebilehel www.lingid.ee saab muuta pika aadressi lühikeseks, seega sai sellest pikast aadressist hoopis näiteks www.lingid.ee/aastaajad

2. Kuidas õnnestus/ei õnnestunud tegevuse läbiviimine?

Kahjuks sel korral tundsin, et tegevus kukkus täiesti läbi. Esiteks leian, et 1.klassis arvutitega tundi läbi viies ei piisa kindlasti mitte 1 tunnist ehk 45 minutist, sest sellest umbes 15-20 minutit kulus mul selleks, et 28 õpilasele õpetada kuidas lülitada arvuti sisse, kuidas avada internet, kus asub tühik, kus asub enter jne. Lisaks selgus tunnis tõsiasi, et mitte ühelgi arvutil ei töötanud tarkvara uuenduse tõttu kaldkriips ja me ei saanud vajalikku linki üldse avada. Õnneks taipasin viimasel hetkel lasta kõigil avada google.ee ja kirjutasime otsingusse "Tiia Salm aastaajad" ja leidsime vajaliku lehe aga planeeritust oli asi ikka väga kaugel.

3. Mis takistasid/aitasid tegevust läbi viia?

Ajapuudus, liiga suur õpilaste arv ja liiga väikesed lapsed, kellest suurem osa ei oska tavalist lauaarvutit kasutada, lisaks tehnilised viperused.

4. Mida oleksid teinud teisiti?

Oleksin tunniks planeerinud rohkem aega või võimalusel valinud tunni läbiviimiseks pigem 3. või 4. klassi.

Praktika vaatlus II

Praktika vaatlus I

Praktika ülesanne I - tegevuskava

Praktika ülesanne I

Tegevuskava

Geomeetrilised kujundid - Pildiloome

Aine: Matemaatika 1. klass

Tunni teema: Tasapinnalised ning ruumilised kujundid: ruut, ristkülik, ring, kuup, risttahukas, kera, kolmnurk, kulmnurkne püramiid.

Tegevuse eesmärk: 

Õpilaste häälestamine matemaatika tunniks.

Õpilane tunneb erinevaid geomeetrilisi kujundeid.

Õpilane leiab ümbritsevast õpitud tasandilisi ja ruumilisi kujundeid.

Õpilane arutleb milliseid pildilolevaid geomeetrilisi kujundeid on võimalik leida klassiruumist.

IKT vahendid: Sülervuti, dataprojektor ja mälupulk.

Tegevuse põhjendus: 

Enne tunnitöö algust teemaga seotud töölehtedega kasutan õpilaste häälestamiseks pilti varasemalt õpitud geomeetrilistest kujunditest, et meenutada lastele erinevaid geomeetrilisi kujundeid ja nende nimetusi.

Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus: 
Õpetaja näitab dataprojektoriga seinal pilti geomeetrilistest kujunditest, mille on varasemalt ise pildistanud ja tutvustab õpilastele pildilolevaid kujundeid. Õpetaja suunab õpilasi kujundeid õigete nimetustega nimetama. 

Õpetaja arutleb lastega, kes võis selle pildi teha ja miks? Arutletakse, kuidas on see pilt tehtud. Otsitakse klassiruumist pildilolevate kujunditega sarnaseid esemeid. Tund jätkub peale häälestamist geomeetriliste kujundite mänguga Smart-tahvlil ning geomeetriliste kujundite värvimise ja õigete nimetuste kirjutamisega töölehtedel.

Tegevuskava analüüs:

1. Kas ellenevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu? Põhjenda!

Jah, tegevusplaan oli väga vajalik. Koostades tegevusplaani mõtlesin oma tunni iga hetke ja olukorra detailselt läbi ja olin seetõttu tunniks väga hästi ette valmistunud ja tunni tegevused ning eesmärgid hoolikalt läbi mõelnud, mistõttu ei tekkinud tunnis probleeme või ootamatusi ja kõik sujus plaani järgi.

2. Kuidas õnnestus/ei õnnestunud tegevuse läbiviimine?

Tegevus õnnestus plaanipäraselt, kõik tehnikavahendid töötasid laitmatult, õpilased mõtlesid ja töötasid hoolega kaasa ning neil oli väga põnev. Kuna lasin pildilolevad esemed ka hiljem klassis ringi käia, siis tekitas see elevust ja äratundmismomente ning võrdusmomente data projektoriga seinale suunatud fotoga. Eriti meeldis lastele see, et õpetaja oli selle pildi ise pildistanud nende klassiruumis.

3. Mis takistasid/aitasid tegevust läbi viia?

Õnneks möödus tund takistusteta, kuigi karstin, et õpilased on häiritud ja tähelepanu hajutatud, kui praktika juhendaja klassis viibib aga mure oli asjatu, õpilaste jaoks oli tund nii põnev, et tähelepanu oli suunatud ainult data projektorile ja minule.

4. Mida oleksid teinud teisiti?

Oleksin võibolla ühe lisa ideena lasknud selle pildi ka fotona ilmutada ja seda õpilastel klassiruumis lasta nö. "originaalina" vaadata, suures plaanis aga jäin tunniga rahule ja ei oleks midagi teisiti teinud. Võibolla tuleneb see sellest, et juba mitu aastat on kogemust ja "vead" on juba tehtud ja nendest ka õpitud. Igal juhul oli põnev nii minul , juhendajal, õpilastel ning ka õppealajuhatajal, kes tunnis viibis, kasutan pildiloomet kindlasti tundides ka edaspidi!