pühapäev, 13. detsember 2015

Praktika ülesanne V - Õppetöö diferentseeritus ja individuaalsus


Aine: Eesti keel 1.klass

Tunni teema: Funktsionaalne lugemine, kõnearendus.

Tegevuse eesmärk: Õpilane oskab  lugeda teksti. Mõistab sõna, lause ning teksti sisu. Oskab teksti seest leida infot.
 
IKT vahendid: Arvuti, data-projektor. 

Tegevuse põhjendus ja kirjeldus: 
Tunni alguses on projektoriga seinale suunatud postituse päises olev pilt. Õpilased püüavad ära arvata millise muinasjutuga on tegu. Kirjutan tahvlile muinasjutu pealkirja ja autori Vennad Grimmid "Hansuke ja Greteke". Seejärel avan slaidiesituluse haridusliku erivajadusega õpilaste õppevara veebilehelt www.hev.edu.ee. Sealt valin "Kümme muinasjuttu" ja esimese "Hansuke ja Greeteke" (http://hev.edu.ee/?id=168) Loeme üheskoos muinasjutu läbi ja vaatame ka pildimaterjali. Loo lõppedes saab iga õpilane iseseisvaks täitmiseks töölehe. Töölehed jagan õpilastele vastavalt õpilase eripäradele, andekamad lapsed saavad kõige raskema töölehe (tööleht I), tavaõpilased saavad keskmise raskusastmega töölehe (tööleht II) ja diferentseeritud õppekavaga või erivajadustega õpilased saavad kõige kergema töölehe, valikvastustega (tööleht III).
Kuna meie koolis 1. klassis hindamist ei toimu, siis kirjutan tagasisidena töölehele igale õpilasele "Väga tubli" (90-100%) , "Tubli" (75-89%) või "Harjuta veel!" (0-74%) ja kleebin igale õpilasele hinnangu juurde vastavat emotsiooni väljendava kleepsu.

Analüüs

  1. Kas eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu? Põhjenda!
Jah, tegevusplaan on alati kasulik, nii ei jää tunni ettevalmistamisel midagi kahe silma vahele ega lahtiseid otsi seega olen tunniks 100% ette valmistunud ja enesekindlam.

2. Kuidas õnnestus/ei õnnestunud tegevuse läbiviimine?
Tegevuse läbiviimine õnnestus plaanipäraselt, õpilased olid juba tunni alguses väga elevil, kui nägid tahvlil muinasjutu pildikest, kohe hakati omavahel sosistama ja mõni teavitas ka valjuhäälselt, et ta teab seda muinasjuttu. Muinasjutu lugemine oli samuti põnev. Kahjuks selgus töölehti hiljem parandades, et see raskem variant oli siiski liiga raske ja peaaegu pooltel õpilastel oli tööleht suuremas osas valesti täidetud, ei saadud aru tööjuhendist või ei oldud piisavalt tähelepanelikud. 

3. Mis takistasid/aitasid tegevust läbi viia?

Tegevust aitas läbi viia slaidiesitlus, ilma selleta ei oleks osanud õpilased lünkades õigekirja, sõnad on 1. klassile veel keerulised, samas oli see kasulik, sest õpilased omandasid palju uut sõnavara. Lisaülesandena lasin tunni lõpus neil, kellel tööleht valmis sai, joonistada töölehe tagumisele tühjale poolele muinasjutu teemalise pildi. 

4. Mida oleksid teinud teisiti?

Oleksin koostanud ka kõige raskema töölehe veidi leebemalt. 

kolmapäev, 25. november 2015

Praktika ülesanne IV - hindamine


Aine: Matemaatika 1.klass

Tunni teema:10 piires peast arvutamine

Tegevuse eesmärk: Õpilane oskab peast  liita ja lahutada arve 10 piires. Õpilane oskab kasutada õppetöös arvutit, hiir ja klaviatuuri.
 
IKT vahendid: Arvuti, data-projektor, internet.

Tegevuse põhjendus ja kirjeldus: 

Õpilasi on ette teavitatud, et täna toimub matemaatikas hindele 10 piires peast arvutamine. Tund toimub arvutiõpetuse klassis kuna tegevus toimub internetikeskkonnas Kahoot! Tunni hääleastamiseks kasutan postituse päises olevat pilti, arvutame, et mis on nende arvates oildi põhjal tänase tunni teema. Jätkan sissejuhatusega, tuletan õpilastele meelde kuidas arvutid sisse lülitada ning internetibaruser avada. Vajadusel aitan õpilasi, kes jäävad hätta. Järgmiseks avan projektoril veebilehe https://kahoot.it
Palun sama lehe lingi avada ka kõikidel õpilastel, varasemast tunnist on neil selge, kuhu aadress tuleb kirjutada ja mida seejärel vajutada (Enter). Kui kõik õpilased on lingi avanud juhendan ise projektoril klassi ees edasi, et tuleb sisestada mängu PIN kood 579550. Seejärel trükib iga õpilane oma nime ning kontrollib, kas see ilmus õpetaja suurele ekraanile. Kui kõik õpilased on liitunud juhendan, kuidas see täpsemalt toimib ja seejärel alustame arvutamisega. Kokku on 20 peast arvutamise tehet. Tunni lõpus hindab õpetaja igat õpilast vastavalt tulemustele, kui mitu õiget vastust õpilane sai. Kuna meie koolis 1. klassis hindamist ei toimu, siis kirjutan tagasisidena päevikusse igale õpilasele "Väga tubli" (90-100%) , "Tubli" (75-89%) või "Harjuta veel!" (0-74%) ja kleebin igale õpilasele hinnangu juurde vastavat emotsiooni väljendava kleepsu (Lisatud pildina alla).




Analüüs

1. Kas eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu? Põhjenda! 
Jah, tegevusplaan oli väga vajalik, koostades tegevuskava ja kogu tegevuse põhjalikult läbimõeldes olen alati tunniks väga hästi ette valmistunud ja tunni tegevused ning eesmärgid hoolikalt läbi mõelnud, mistõttu ei teki tunnis ootamatusi.
 
2. Kuidas õnnestus/ei õnnestunud tegevuse läbiviimine?
Tegevus õnnestus plaanipäraselt ning pakkus õpilastele palju põnevust ning võistlusmomente.
3. Mis takistasid/aitasid tegevust läbi viia?
Tegevust aitas kindlasti läbi viia see, et olin selle klassiga juba ühe tunni IKT vahenditega läbi viinud ja enam ei valmistanud arvutite kasutamine õpilastele nii suuri raskusi kui esimesel korral. Lisaks on matemaatika selle klassi üks tugevamaid külgi ja mäng pakkus neile palju põnevust. 

4. Mida oleksid teinud teisiti?
Kindlasti oleks mugavam tegevust läbi viia tahvelarvutitega aga kahjuks meie koolil puudub see võimalus. 

laupäev, 24. oktoober 2015

Praktika ülesanne III - õpioskused



Alusõpioskused (baasoskused) –lugemisoskus, kirjutamisoskus ja info hankimise oskus.

Aine: Eesti keel 1.klass

Tunni teema: Funktsionaalne lugemisoskus "Kassikelluke"

Tegevuse eesmärk: Oskab lugeda teksti. Mõistab sõna, lause ning teksti sisu. Oskab teksti seest leida küsimustele vastused. Oskab kasutades fantaasiat joonistada teksti põhjal pildi.

Tegevuse põhjendus ja kirjeldus: Tunni häälestamine toimub postituse päises oleva pildi abil. Arutame üheskoos, et mis võiks olla sellel pildil kujutatud ja mis võiks olla tänase tunni teema. Räägime sellest, et kui lugeda mõttega, mitte ainult silmadega, siis avaneb tekst meile hoopis põnevamalt ja realistlikumalt. Palun õpilastel silmad sulgeda, kuulata ja sündmustiku samaaegselt ette kujutada, ise loen neile ette lühikese katkendi raamatust "Alice imedemaal". Arutame, et kas lugu on põnevam, kui jutuga "kaasa minna" ning seal päriselt kohal olla. Selgitan, et siis on ka teksti sisu kergem mõista ja sealt vajalik üles leida. Eelnevalt prindin õpilastele välja töölehed funktsionaalse lugemisoskuse arendamiseks (lisatud postituse all). Jagan töölehed laiali ja selgitan tööjuhendit. Töölehe teemaks on "Kassikelluke" Õpilane loeb teksti iseseisvalt läbi ja vastab teksti põhjal küsimustele. Tunni lõpus esitab iga õpilane oma töölehe õpetajale. Tund lõppeb õpetaja poolse mõttega, et edaspidi soovituslikku kirjandust lugedes võiksid ka õpilased "vooluga kaasa minna".



Analüüs:

  1. Kas eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu? Põhjenda!
Jah, tegevusplaan oli väga vajalik. Koostades tegevusplaani mõtlesin oma tunni iga hetke ja olukorra detailselt läbi ja olin seetõttu tunniks väga hästi ette valmistunud ja tunni tegevused ning eesmärgid hoolikalt läbi mõelnud, mistõttu ei tekkinud tunnis probleeme või ootamatusi ja kõik sujus plaani järgi.

2. Kuidas õnnestus/ei õnnestunud tegevuse läbiviimine?Tegevus õnnestus plaanipäraselt, kõik tehnikavahendid töötasid laitmatult, õpilased mõtlesid ja töötasid hoolega kaasa ning neil oli väga põnev kuna me ei ole varasemalt sellist harjutust teinud.

3. Mida oleksid teinud teisiti? Sel korral oleksin tõepoolest teinud kõik nii nagu planeeritud oli ja ei muudaks tagantjärele mitte midagi, tund oli põnev ning kõik sujus valatult.



Iseseisev töö IV - helifail


Aine: Loodusõpetus 1. klass

Tunni teema: Meeled: nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine ja kompimine. 

Tegevuse eesmärk: Õpilane oskab nimetada kõiki viite meelt. Õpilane teab milleks meeli kasutatakse. Õpilane paneb oma viiest meelest selles tunnis proovile oma kuulmismeele.

IKT vahendid: Arvuti, data-projektor, internet, kõlarid. 

Tegevuse põhjendus ja kirjeldus:
Tunni alguses vaatame häälestamiseks postituse päises olevat pilti ja arutame, miks võiks poiss on kõrvu nii hoida ja mis võiks olla tänase tunni teema. Seejärel vaatame videot "Jänku Jussi viis meelt" https://www.youtube.com/embed/7ijRTPI44fo?autoplay=1
Selgitan õpilastele, et tänases tunnis keskendume peamiselt kuulmismeelele ja mul on neile mäng "Pane oma kuulmismeel proovile!" Iga heli järel teen pausi ja üks õpilane saab arvata, mis heli see olla võis. 
Lülitan sisse kõlarid ja palun kõigil tähelepanelikult kuulata järgnevat helifaili.

1. Vee jooksmine kraanist
2. Paberi kortsutamine
3. Luku kinni tõmbamine
4. Võtmetega kõlistamine
5. Ukse avamine ja sulgemine
6. Televiisor (Õnne 13)
7. Käte plaksutamine
8. Sõrmenipsud
9. Suuga häälitsus
10. Koputamine uksele
11. Klaasi peale koputamine
12. Kapiukse krigisemine

Järgmiseks koduseks ülesandeks on salvestada oma mobiiltelefoniga üks heli, mida klassikaaslased järgmine kord ära peavad arvama.

Jätkame tundidega nii, et igas tunnis keskendume ühele konkreetsele meelele.